Elame Põhja-Tallinnas, kus teekatted ja nende kvaliteet on väga erinev – siin on kruusateid, metsaradu ja asfalteeritud teid. On ka auklikke teid ja äärekive, mille kõrgus on teinekord praeguse linnakäruga ületamatu. Meie beebi on sünnist kuue kuuseks saamiseni sõitnud ühes populaarses linnakärus. Päris pisikese beebiga raputas see ikka omajagu. Tundsin, et lapsel on selles ebamugav. Liikumist piiras ka eelmainitud teede kvaliteet. Valisin hoolega, millistel teedel ja kuhu sõidan.
Olen nüüdseks juba paar kuud uut käru otsinud ja vaadanud erinevaid sportkärusid. Kuna beebi on veel pisike, siis soovisin kindlasti, et laps saaks istuda näoga minu poole ja oleks seadistatav täislamavasse asendisse. Maastike läbimiseks vajasin kindlasti ka senisest paremat vedrustust ja õhkkumm rattaid. Nii ma uurisin, milline käru neile kriteeriumitele vastab ja leidsin ühe. Selleks oli TFK mono Combi käru , mille korviosa on ümber sätitav istumisosaks. Selles on beebit võimalik sõidutada seljaga sõidu suunas ja näoga sõidu suunas. Käru teeb eriliseks veel see, et valida on õhkkummide ja õhkkambritega rataste vahel. Valik sõltub sellest, millisel maastikul on plaanis sõitma hakata. Kuna meil Põhja-Tallinnas on sõiduolud lõiguti väga erinevad, siis meile sobivad ideaalselt õhkkummid. Ja tõesti, nendega on vankri sõit on väga pehme.
Kuna käru sai hakkama kõikide kõnniteekivide ja teeaukudega, mis ma oma teele ette võtsin, siis otsustasin selle proovile panna Tallinna vanalinnas. Tõdesin, et jah, käru sai sellega suurepäraselt hakkama. Munakivid polnud takistuseks!
